4. Aqquserngup kuuffii aaqqissuussat komponentii

4.1 Tamakkiisumik

Aqquserngup kuuffii aaqqissuussat pingaarnertut siunertaraat imeq aqqusinermiit avatangiisianniillu piissallugu. Aqquserngup kuuffii aaqqissuussat marlunnik immikkoortortaqarput: erngup peersinnissaa kuuffiillu.”Erngup peersinnissaa” siunertaraa aqquserngup qaavaniit sialuup ernga piissallugu. “Kuuffiillu” aqquserngup sannaata iluani sanat assigiingitsut panertinniarlugit siunertaralugu. Sverigemi “erngup peersinnissaa” suli immikkoortunik marlunnik agguarneqarput: sarfagussaaneq (“avrinning”) aamma erngup peersinnissaa (“avvatning”). “Sarfagussaanerup” imaraa aqquserngup qaavaniit, aqquserngup sinaatigut uingasukkut kussiallu iluanut erngup sarfarnissaa. “Erngup peersinnissaa” imaraa aqquserngup qaavani sannaanilu erngup ingerlaartinnissaa, aqqusinermi kussianilu taseraqalinnginnissaa piniarlugu.

“Erngup peersinnissaa” ukuninnga elementinik imaqarpoq:

– Kippap uersimarnga

– Aqquserngup sinai

– Aqquserngup qaavini sanat pitarneqarsinnaangitsut

“Kuuffiit” aaqqissuussat nalinginnaasumik ukuninnga elementinik imaqartarput:

– Kuuit kuuffii

– Aqquserngup sinaani kussiat

– Kuuffissuit

– Sivinganerit ilorliit silarliillu

– Aqquserngit sannai

– Nunap iluani kuuffiit

Aqquserngup ”sanngiinnerpaaffii” apeqqutaatillugit aqquserngup kuuffii aaqqissuussat iluaqutaat saqqummertarput. Tamatuma kingunerisinnaavaa elementi arlaannaaluunniit ajoqusersimappat aqquserngup kuuffia aaqqissuussaq pissusissamisut ingerlasinnaajunnaartoq, taamaasillunilu aqqusineq ajoqusersinnaalluni. Kisiannili aqquserngup kuuffia aaqqissuussaq sanalluagaasimaguni aserfallatsaalineqarlunilu aningaasaliissutaa akilersinnaalluarpoq. Aqquserngup kuuffii aaqqissuussat pitsaasut iluaqutaat pingaarnerpaat tassaapput: sialuup ernga aqquserngup qaavaniit ajornanngitsumik peersinnissaa, aqquserngup sannaa panertinnissaa, nukittussutsip pitsaasuunissaa kiisalu aqqusineq angalaffigissallugu pitsaasuullunilu isumannaatsuunissaa.

Naleqqiussat:

Bakgrundsdokument till handledning för identifiering av behov av avvattninsåtgärsder

Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus

4.2 Aqquserngup qallersaataa qallersaallu nungullarnaveersaat

Aqquserngup qallersaataa imaluunniit qallersaat nungullarnaveersaat aqquserngup sannaata qallersaraa. Aqquserngup qallersaataata atuunnera ilaat tassaavoq aqquserngup sannaanut sitsiaatsutut assiaqutaanissaa. Tamanna anguneqarsinnaavoq qallersaat pitarneqarsinnaangitsuullunilu quppaqanngikkuni. Aammattaaq qallersaat nungullarnaveersaat naammaannartumik uersimassaaq imeq (sialummit, aput sermilluunniit aannerannit) ingerlaannartumik aqquserngup qaavaniit peerniassammat.

Kippap uersimarngata unnersuussutigineqarnera aqquserngup qanoq ittuuneranik qallersaatillu sanai suunerinik apeqqutaatinneqartarpoq. Aqqusinermi narlusuumi kippap uersimarnga 3 – 5 % akornanniissaaq. Asfaltilinni kippap uersimarnga 3 %-iinissaa unnersuussutigineqarpoq ujaraaqqanillu aqqusiniliani 5 %. Aqqusinermi narlusuumi kippap uersimarnga nalinginnaasumik aqquserngup qaavata sananeqaataata qatsissortaatut atorneqartarpoq.

Sangoriarnerni kippap uersimarnga qullasinnerusoq (superelevation) atorneqartarpoq, “illuinnarmik kippap uersimarnga”-nik aamma taaneqartartoq. Aqquserngit inissakilliortut aamma inissakinnera pissutigalugu aqquserngup qaavata sananeqaataa qatsissuutinnissaa aserfallatsaalinissaalu ajornakusoortarpoq. Taamaattumik ujaraaqqanik aqqusiniliani mikisuni nalinginnaasumik kippap uersimarnganik (ilummut uingasumik imaluunniit silammut uingasumik) sanaartorfiusarput qatsissortaqanngitsumik. Sangoriarnerni kippap uersimarngiisa minnerpaaffissaat aqqusinermiit aqqusinermut immikkut aaliangigassaasarput. Kippap uersimarnga assersuutigalugit ukuninnga aalingerneqartarpoq: sukkassusissap killinga aamma aqquserngup geometriia (sangoriarnerup radiusia). Sangoriarnerni kippap uersimarnga aamma biilernermi ingerlaarnermut pingaaruteqarpoq.

Kippap uersimarngani ajornartorsiut pingaartorujussuaq unaavoq ingerlavinni naatsunnguani allanngupiloortoqassanngimmat, tamanna lastbilinut portusuunut oqimaatsunullu equsaartitsilersinnaammat aqqusinermilu isumannaallisaanermut ajoqutaasinnaalluni. Inuup timaata sajukulaarneranik ROADEX nalunaarusiaanni, Johan Granlundimit, kippap uersimarngata eqqortuunissaanut pingaaruteqassusaa suli ersarinnerusumik nassuiaaserneqarsimavoq.

Kippap uersimarngi biiliniit ingerlasumiit uuttortarnissai qangaanerusoq assut ajornakusoorsimallunilu akisusimavoq; massakkulli teknikkit profilometerit, 3D accelerometerit scannerillu laseritallit atorlugit kippap uersimarngi ajornannginnerusumik uuttortarnissaannut sakkussaqalersimavoq. Teknikkit taakkua atorlugit misissuinerit inerneri soqutiginaatilimmik takutissimavaa kuuffiit kippap uersimarnganut pingaaruteqassusaa killormullu.

Naleqqiussat:

Bakgrundsdokument till handledning för identifiering av behov av avvattninsåtgärsder

Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus (in Finnish)

4.3 Aqquserngup sinaani kussiat

Imeq aqqusinermiit pisoq aqquserngup sinaanut kussianut kuuttarpoq tassanngaaniillu kuuit kuuffiinut ingerlaqqittarluni, aqqusinerlu tamaangaanaq naaguni kussiat aqquserngup sinaaniittut pingaaruteqaqalutik. Aqqusineq qattunermiikkuni portusuumi aqquserngup sinaani kussiornissaq tamatigut pisariaqarneq ajorpoq, aqqusinermiillu aqqusinermut kussiornissaq pisariaqarnersoq immikkut aalingiiffigineqartussaalluni.

Finlandimiut najoqqutassaataat pisoqqat malillugit aqquserngup sinaani kussiap saneraagut sivingassusaa minnerpaamik 4 ‰-ussaaq (4 mm/m), Sverigemilu minnerpaamik 5‰-ussalluni (5mm/m).

Sverigemi kussiat sinaaniittut immikkoortunut marlunnut agguarneqarsimapput: 1) aqquserngup sipisinerani kussiat (“skärningsdike”) aamma 2) sialuup ernganut kussiat (“dagsvattendike”). Sverigemi najoqqutassaataat malillugit kussiat sinaaniittut (“skärningsdike”) itissusaat aqquserngup qaavaniit minnerpaamik 30 cm-iussapput. Finlandimi minnerpaamik 25 cm-iussapput. Norgemi piumasaqaataat malillugit aqqusinermiit nutaamiit kussiap naqqanut minnerpaamik 35 cm-inik portutigissaaq. Kussiat aqquserngup sinaaniittut taakkunaniit suli itinerit pitsaanerunerannik iluamik malunnaateqanngilaq. Sverigemi ROADEX-imit misiliutit innersuutigineqartut taakkua atuunnerannik uppernarsisissimavaat.

Sialuup ernganut kussiaq aqqusinermiit sialuup ernga kuuttoq aqquserngullu avatangiisianit imeq kuuttoq kisimik katersortarpai, taamaasillunilu issoq qaavaniittoq panissaaq nunallu erngata killinga itisuumiilluni. Sverigemi kussiat taamaattut sananeqarnerminni aqquserngup qaavaniit kussiap naqqanut 0.5 m-iusarput. Kussiaq taamaattoq atorneqarsinnaavoq nuna toqqavik pitarneqarsinnaaguni nunallu erngata killinga aqquserngup qaavata ataatungaanit 1.0 m qaangerlugu ititigisumiippat. Finlandimiut aqqusiniliornermut najoqqutassaataat pisoqqat malillugit kussiat taamaattut (sialuup ernganut kussiat) aqquserngup qallersaataata ataaniit kussiap naqqanut 15 cm-inik portutigissaaq. Saniatigut toqqavik issimut malussarittuunnginnissaa piumasarineqarluni.

Kussiat qanoq issusaat pisarneq malillugu isimik takuinnarlugit nalilerneqartarsimapput, periaaserli taanna piffissami nalilersuiffimmi nammineq isumaq atornissaanik malissajasuunissaanillu akuerineqarsimavoq. Saniatigut kussiat ilusaat nalinginnaasumik kigaatunnguamik allanngoriartuaartarnerat naliliinermi ajoqusersimanerpaat kisimik paasineqartarneri kingunerisarpaat, kussiallu naqqa nalinginnaasumik takuneqassanani. Ajornartorsiutit taakkua aaqqiiviginiarlugit ROADEX suliniummi teknikkit arlallit misilerarneqarsimapput, inernerillu pitsaanerpaat scanneri laseritalik aamma GPR teknikki marluutillugit atorlugit anguneqarsimapput.



Naleqqiussat:

Bakgrundsdokument till handledning för identifiering av behov av avvattninsåtgärsder (Sweden)

Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus (Finland)

Geller & Sherad: Low volume roads engineering – Drainage of low volume roads

4.4 Kuuit kuuffii

Kuuit kuuffii tassaapput kuuffiit aqquserngup sinaani imeq kussinermiittoq aqquserngup eqqaaniit peersinnissaannut siunertaq. Kuuit kuuffiinit imeq kuuttoq nalinginnaasumik pinngortitap kuuffiinut pioreersunut pisarpoq, soorlu kuussuarnut tatsinullu. Kuuit kuuffii aqqusinerni kuuffiit aaqqissuussani perulunnartuusinnaapput, kisianni amerlanertigut soqutigineqarneq ajorput. Kuuit kuuffiat milittooruni aqqusinermut eqqaanullu ajoqusiingaatsiarsinnaavoq. Nalinginnaasumik kuuit kuuffissat aqquserngup arealiata silataani inissisimasarput, taamaasillutillu aqqusinermut piginnittup kuuit kuuffiisa nalaaniittoq nuna tamatigut pigineq ajorlugu. Tamanna ilaatigut kuuit kuuffii milittoornikut ammaqqinnissaannut suliariniarnerannut nunamik piginnittumiit akuersissummik pinissamik ajornakusoortitsisarpoq.

Siunnersuutigineqarpoq kuuit kuuffiisa saneraasa sivingassusai minnerpaamik 4 ‰-ussasut. Kussiat suliarineranni sivingassuseq siunnersuutigineqartumiit suli minnerusariaqarsinnaasarpoq avatangiisinut tulluarsaaniarneq peqqutigalugu.

Kuuit kuuffii imatut sananeqassapput erngup kuunnerata qaffasissusaa pinngortitallu erngata kuuffiata qaffasissusaa assigiissammata. Kuuit kuuffiisa eqqaani pioreersumik pinngortitami kooqanngikkuni kuuffik imatut inissinneqassaaq sioraq maqulluttoq, marulluk sanalluunniit ajoqutaasinnaasut allat katersuutilersinnaanerat pinaveersaarlugu.

Kuuffilersuinermi kuuit kuuffii inissisimanerat nalilersorneqarnerallu unammillernartuaanarnikuusimavoq. Tamanna ingammik biilimiit ingerlaartumiit kuuffinnik misissuinermi aamma takuneqartarpoq, ROADEX-illi teknikkit assigiingitsut misilerarsimavaat periaatsimik pitsaanerpaamik nassaarniarlutik. Periaaseq pitsaanerpaaq nassaarineqarsimasoq tassaavoq biiliniit misissuiffimmiit 90o-mik qivernilimmik videomik assiliissummik ikkusseriarluni kussianik immiussineq. GPS-imiit nalunaarsuutit z-koordinatitallit kuuit kuuffiisa sumiissusaannik takutitsisinnaapput, amerlanertigut qooqquni kussiat naqqi appasinnerpaasarmata.

Naleqqiussat: Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus (Finland)

4.5 Aqqusinersuarni kuuffissuit

Kuuffissuaq tassaavoq ruujori imaluunniit karsiusaq nalinginnaasumik aqquserngup ataaniittartoq, taamaasilluni imeq, kussiameersoq pinngortitameersorluunniit, aqquserngup illuatungaaniit illuanut ajornanngitsumik ingerlaartissinnaallugu. Finlandimi kuuffiit ammaneri 2m-imiit minnerugunik kuuffissuarnik taasarpaat, 2m-imiillu anginerugunik ikaartarfittut taasarlugit. Kuuffissuaq ruujoriuguni 2-4m-inik ammanilik kuuffik ruujorimik ikaartarfik-mik taaneqassaaq. Nalinginnaasumik kuuffissuit ruujoritut iluseqartarput, kisianni aamma ruujori qilaanngusatut, ruujori qilaanngusaq allamik ilusilittut imaluunniit karsiusatut iluseqarsinnaapput. Ukua apeqqutaallutik: sumiiffik, sumiiffiup arealia issuullu assiaqutissap portussusissaa, iluseq sorleq atorneqassanersoq aaliangerneqartarpoq.

Nalinginnaaasumik kuuffissuit plastikkimik, sisammik betonngimilluunniit sananeqartarput. Kuuffissuit pisoqaanerit ilaat aamma qisummit qarmakkamilluunniit sananeqarnikuupput. Amerlanertigut kuuffissuit plastikkimit sanaat aserfallatsaaliuminarnerusarput, ukiumilu allanut naleqqiullugu sermeq nippunneq ajorluni.

Kuuffissuit akisupput, mikinersartaallu aqquserngup ataaniittut milittoornissamut qaninnerusarlutillu salittariaqartarput. Tamanna pinaveersaarniarlugu kuuffissuarmik ikkussiniarnermi pilersaarusiornermi eqqaamasassaavoq kuuffiup angissusaa tulluartuusammat erngullu kuulluarsinnaanissaa isumagissallugu. Kuuffissuit aamma atortussiortup ilitsersuutai malillugit ikkunneqassapput, kiisalu nungullarsaanermut aqqusinermullu aserfallatsaaliinermut atortuinut naammattumik illersorneqassallutik.

Aqqusinersuit kuuffissui nunap ilusaata appasinnerpaaffiata nalaani ikkunneqassapput. Kuuffissuaq ikkunniaraanni najoqqutakkuminartut tassaapput kuuit pissusissamisut ingerlaarneri kiisalu kuup silissusaa sapinngisamik allanngortinnaveersaarneqassammata. Tamanna anguneqarsinnaavoq kuuffissuit atorneqarnerisigut taamatut kuup pissusissamisut ingerlaarnera allanngortinneqarnavianngimmat.

Kuuffissuup portussusaa inissisimaneralu ukuninnga apeqqutaassaaq:

– Saneraata sivingassusaa tulluartoq (sioraq maqulluttoq marrarluunniit katersuutilernissaa pinaveersaarniarlugu minnerpaamik 1%)

– Kussiap aqquserngup sinaaniittup itissusaa

– Nunap ilusaani kuuffiup aaqqissuussap qaffasissusaa

– Eqqaamaqquneqarpoq, issunni sanngiitsuni, kuuffissuup eqqaaniittoq aqqusineq amerlanertigut inissikkiartortarmat, taamaasilluni kussiap naqqata qaffasissusaa qanillisarluni.

Nalinginnaasumik kuuffissuit aqqusinermut teqeqqorissuutillugit inissinneqartussaapput. Aqquserngup eqqaata pissusaat malillugit aamma kuuffissuit aqqusinermut qivernilimmik inissinneqarsinnaapput.

Toqqaviup imassallu sanai, aamma ikaariarnermut qupputai, qerinermut malussarissuunatillu 75mm-imiit anginerusunik ujarattaqassanngillat. Toqqaviup sanai 40mm-imiit anginerusunik ujarattaqassanngillat. Imassat pitsaasut tassaasinnaapput issuit isugutattut 10 % tungaanut sioraarallit, issuullu siorartaat pitsaasumik agguaqatigiissakkat imaluunniit siorarasaartumik ujaraaralik.

Finlandimi aqqusineeqqani aqqusinersuup kuuffissua minnerpaamik 400mm-iunissaa siunnersuutigineqarpoq (kuuffissuup takissusaa 10m ataakkuniuk). Tassa uani pineqarpoq kuuffissuup iluata diameteria minnerpaamik 400mm-iussasoq. Malittarisassami tassani immikkut pisoqarsinnaavoq. Assersuutigalugu kuuffissuup angivallaarnerata kingunerisaanik kuuffissuarmik minnermik nutaamik iluanut ikkussineq. Imaappoq kuuffissuup silissusaa kuup pioreersup silissusaannut assingussammat, kuup kuunnerata allanngunnginnissaa piniarlugu.

KUUFFIIT SANNAASA ANGISSUSAAT Nuna sivinganersartalik, Naasoqarpianngitsoq Nuna sivinganersakitsoq, Naasoqarfiuneq Nuna kuuffik (Hectari) Kuuffik ammalortoq Ø (m) Areali (m2) Kuuffik ammalortoq Ø (m) Areali (m2) 0..4 0.76 0.46 0.46 0.17 4..8 1.07 0.89 0.61 0.29 8..15

1.22

1.17 0.76 0.46 15..30

1.83

2.61 1.07 0.89 30..50

2.13

3.58 1.22 1.17 50..80 2.44 4.67 1.52 1.82 80..120 1.83 2.61 120..180 2.13 3.58

Kuuffissuup angissusaa aaliangerniarlugu eqqarsaatigisassat arlaqarput, soorlu nunap kuuffiusup annertussusaa, nunap eqqaaniittup ilusaa, sialuup sakkortussusaa allallu. Nalunaarsuiffimmi ataaniittumi takuneqarsinnaapput kuuffissuit angissusaat assigiingitsut. Nalunaarsuiffik uannga naleqqussarneqarsimavoq Geller & Sherad: “Low volume roads engineering – Culvert use, installation and sizing”. Sialuup sakkortussusaa naatsorsuutigineqarsimavoq 75 – 100 mm/akunnermut. Erngup kuunnerata kisitsisaa nunaannarmi naasoqarpianngitsumi sivinganersartaqarnerusumilu angineruvoq, nunamilu orpippassuaqarfimmi naasoqarnerusumi sivinganertakitsumi minnerulluni. Nunap ilusaa taagukkat akornanniikkuni kuuffiup angissusaa naatsorsuinikkut nanineqarsinnaavoq. Kuuffiup angissusaa naatsorsuinikkut nanisaq pigineqanngikkuni kuuffik anginerulaaq atortariaavoq.

Kuuffissuup aniaffia allanngujuitsumi nunami nungullajaatsumi inissinneqartariaqarpoq. Kuuffissuit nunami naasoqarfiulluartumi ujaraanersamiluuniit inississallugit piukkunnarnerupput. Imeq kuuffissuarniit nunamut nungullajasumut toqqaannartumik kuukkuni nunamik nungullarsaanermik ajornartorsiutaasumik kinguneqarsinnaavoq. Kuuffinnut illersuutit, riprap sananeqaatillu iluarsaataasinnaasut allat kuuffimmut ajunngitsumik angissusilimmut inissilluarnikumullu sanilliullugu orniginannginnerupput.

Naleqqiussat:

Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus (Finland)

Berntsen and Saarenketo Drainage on low traffic volume roads

Geller & Sherad: Low volume roads engineering – Culvert use, installation and sizing

4.6 Aqqusinersuarnut isaaffinni kuuffissuit

Aqqusinersuarnut isaaffinni kuuffissuit aqqusinersuup sinaani erngup kussianiittup aqquserngit minnerit aqqusaarnissaannut siunertaqarput, taamaasilluni aqqusinersuup sinaani erngup kussiani kuuginnarnissaa anguneqassammat. Aqquserngit taamaattut aqqusinersuarnut isaaffiusinnaapput privatit imaluunniit aqqusinersuit naapiffiat. Aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissui siunertaraat aqqusinersuup sinaani kussiat ingerlaanarsinnaanissaat, tassa aqqusineqaraluarpat aqqusinersuarmut naapitsisumik kussiap kipineqannginnissaa.

Finlandimiut najoqqutassaataat pisoqqat malillugit kuuffissuit 8m sinnerlugu takitigigunik isuani ammanera minnerpaamik 400mm-iussaaq. Kuuffissuit 8m-imiit naannerugunik isuani ammanera minnerpaamik 300mm-iussaaq. Aqqusinersuarnut isertarfiup silissusaa apeqqutaalluni kuuffissuup takissusaa aaliangerneqartarpoq; aqqusinermi pisiniarfilimmi, orsersortarfilimmi suliffeqarfilimmilu assigiingitsuni kuuffissuit anginerit atorneqarnerusarput. Aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissuisa ammanerisa diameteriat aqqusinersuit kuuffissuanniit minnerusut takussaanerusarput, aammattaaq erngup kuunnerata sarfarnerata sukkassusaa arriinnerusarluni. Kuuffissuit taakku minnernik diameterillit milittoorsinnaapput taamaasillunilu imeq aqqusinersuup sananeqaataata iluanut pilluni sanngiillisitsisinnaalluni, imaluunniit nungullarsaanermik ajornartorsiulernermik kinguneqalersitsisinnaalluni.

Aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissuisa aserfallatsaalineqarnissaannut akisussaasut ROADEX-imi nunat peqatigiinni assigiinngillat.

Finlandimi nalinginnaasuuvoq aqqusinersuarmut isertarfik privatimik piginnittua kuuffissuup aserfallatsaalinissaa akisussaaffigissallugu. Tamanna ajornartorsiutaasinnaavoq pissutigalugu piginnittut kuuffissuup aserfallatsaalinissaannut akisussaassusertik amerlanertigut sumiginnartarmassuk. Kuuffissuit amerlanertigut aamma mikivallaangikkunik iluamik ikkussaaneq ajorput. Tamanna aqquserngup kuuffiani erngup kuunneranut ajornartorsiutaalertumik kinguneqarsinnaavoq, taamatullu aqqusinersuaq aseroriartuaarsinnaalluni. Sverigemi aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissui aqqusinermut aqutsisumit (Trafikverket) pigineqarput, taakkualu aserfallatsaalineqarnissai akisussaaffigalugit. Skotlandimittaaq aqqusinermut aqutsisut (tassa imaappoq aqqusineeqqanut peqatigiiffik, kiisalu Transport Scotland naalagaaffiup aqqusernginut) aqqusinersuarnut isaaffinni kuuffissuit aserfallatsaalinissaannut akisussaapput. Norgemi inatsit Sverigemut assinguvoq. Norgemi Norwegian Public Road Administration-ip aqquserngup killinganiit silammut 3m-i pigivaa. Aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissui amerlanersaat tassaniimmata NPRA-p akisussaaffigai.

Islandimi privatimik nunamik piginnittuisa aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissuisa akitsuutaat tamaasa nammineerlutik akilertussaavaat. Kuuffissuit ICERA najoqqutarisassaataat malillugit sananeqartussaapput. ICERA-p aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissui aserfallatsaalinissaat akisussaaffigai. ICERA-p aqquserngup qeqqaniit silammut illuttut nuna 20m pigaa. Kalaallit Nunaanni nunamik privatimik piginnittup aqqusinersuarnut isaaffiit kuuffissui sanasarpaat, kommunilli aserfallatsaalinissai akisussaaffigalugit.

4.7 Aqquserngup kuuffiisa sannai ikiariissitaarnerilu

Aqquserngup kuuffiisa sannai nallarissut soorlu ukuninnga imaqarput sanat filterit, geotekstilit aaliangersimasut (annoraaminiusaq) kiisalu asfalti akuugaq aaliangersimasoq (soorlu asfalti sulluarartooq) aqqusinermiit imermik peersitsisinnaasut, imaluunniit nunamit toqqavimmit kapillæri (erngup qullariartornera) aqquserngup sannaata qalliata tungaanut ingerlasumik kipisisinnaasut

Aqquserngup kuuffiisa sannaani sanap filterip siunertaa pingaarnerusoq tassaavoq kapillæri (erngup qullariartornera) aqquserngup sannaata qalliata tungaanut ingerlasup kipisinnissaa. Filterip sanaa immikkoortiterluagaasariaqarpoq seqummarlunnertaalu annerpaamik 31.5mm-iusariaqarlutik kiisalu issimut malussarittuusussaanani. Nunani avannarlerni filterip sanaata silissusaa 0.4m-i 0.6m-ilu akornanniittarpoq. Filterip sanaa aqquserngup sannaani allerpaasarpoq, nalinginnaasumillu aqqusiniassami assatap naqqani siaruarterneqartarluni. Nuna toqqavik issimut malussajasuuguni (soorlu marraq, sioraq maqulluttoq aamma sermip nassataa maqulluttoq) aqquserngup sannaani filteri sanaq tamatigut atorneqartussaavoq. Sanaq filteri nalinginnaasumik nuna toqqavimmit geotekstilimik avissaartinneqartarpoq.

Geotekstili aamma ikissatut kuuffittut atorneqarsinnaavoq. “Natersuaasaq kuuffik” sandwichitut sannaqarpoq sananeqaataasalu minnersaasa sannaat ikiortigalugit imermik assartuisinnaalluni. Geotekstilit akornanni qeratasuumik nerumittumik ilisisoqassaaq. Natersuaasaq nunamut toqqissumut ilineqassaaq aqqusiniassanillu asserneqarluni ima silitsigisumik angallatit oqimaatsut natersuaasamut aseruisinnaajunnaartillugit.

Asfalti sulluarartooq nunani sakkortuumik sialussuarnermik eqqugaasartuni atorneqartarpoq. Asfaltip taamaattup imeq aqquserngup qaavaniit sukkasuumik peernissaa isumagisarpaa. Tamanna aqqusinermi imeq pissutaalluni biilit aqukkuminaallisarnerat “serpalinneq”-lu pissutaalluni erseqqarlunnerit kinguneranik ajutooratarsinnaanerit annikillisittarpai, taamaasillunilu aqqusinermi tamakkertumik isumannaassuseq pitsaanerulersillugu. Sakkortuumik sialussuarnerup nalaani imeq asfaltip sulluarartuup qaavani katersuulluarsinnaangilaq, afsaltip akuisa annerpaartaata angissusai assigiiaarmata (tassa nakkartitsivimmik ujaqqat angissusaanik misissuinermi inerneri takussutissat “sigtekurve” sivingarujussuartut). Asfalti sulluarartooq nalinginnaasumik 20-100mm-inik silissuseqartarpoq asfaltimullu pitarneqarsinnaangitsup qaavanut ilineqartarluni. Masannartillugu asfalti sulluarartooq pitsaagaluarluni ikittunik ajoquteqartarpoq. Ninngussusaa pitsaavallaangilaq kiisalu ujaraaqqat bitumenimik naammattumik qallerneqarsimanersut qularnaartariaqarlutik. Bitumeneqarpallaarpat akuugaq ajornanngitsumik kalluguussinnaavoq sulluillu matullugit. Bitumenitakippallaarpat katagalernermik kinguneqassaaq. Asfalti sulluarartooq milittoorsinnaavoq iluaqutaalu avatangiisimiit, issumit teqqarnikumiit, angallatit nungullarsaaneraniit usiniillu sananeqaatit minnerit pujoralaallu pulanerat kingunerisaanik annaassinnaallugu. Aput, sermeq taratsullu, ukiumi aqqusinernut apummik sermimillu aatsitsisartut, aamma sulluit milissinnaavai erngup kuunnera unitsillugu.

Kiisalu sanat aaliangersimasut, soorlu igalaaminermik atoqqiilluni skummiliaq ikissatut kuuffittut qerinaveequtitullu atorneqartarsimapput. Orpiit ameraat aamma orpippassuarni aqqusinerni atorneqartarsimapput.

Naleqqiussat:

Dawson Water in road structures, InfraRYL2010 (Finland)

Ehrola: Liikenneväylien rakennesuunnittelun perusteet (Finland)

4.8 Kuuffiit sannai napparissut, nunap iluani kuuffiit

Nunap iluani kuuffiit napparissut aqquserngit sinerlugit masannartuni nalinginngaasumik atorneqartarput, soorlu nunami masannartumi erngup neriuinerata kingunerisaanik nuna seerisumik innaaqqissortaqalersimasumi. Kuuffiit napparissut siunertaraat nunap ernga peersinnissaa aqquserngullu ataa panertinnissaa. Nunap iluani kuuffiit napparissut immikkoortunut marlunnut avinneqarsinnaapput; 1) kuuffiit ‘tigooraasut’ aamma 2) nunap erngata appartinnissaanut kuuffiit.

Ilaanni kuuffiit napparissut atorlugit aqqusinermut sannaq immikkoortortaq silittoq atorneranniit, imaluunniit aqqusinermik iluarsaassinermiit, imminut akilersinnaanerusarpoq. Ingammik aqqusinerni anginerusuni.

Kuuffik nunap iluaniittoq nalinginnaasoq tigooraasumik qooqqineqarpoq (1-2 meterinik ititigisumik) sanamillu ikiaquteqarluni. Kuuffiit nalinginnaasumik sanamik annertuumik pitarneqarsinnaasumik imaqartarput, geotekstilimik pooqqasunik, naqqatalu eqqaani putoortumik ruujoreqarluni imaluunniit sanaq pitarneqarsinnaasoq. Geo-nik katitikkat kuuffiit, aamma “kuuffik fin”-mik taaneqartartut, nalinginnaasumik centimeterialuinnarnik silitsigisarput. Kuuffiit taamaattut nalinginnaasumik aqquserngup qallersaata sinaanut inissinneqartarput, aqquserngup qeqqanut illinertut sammiveqatigiillutik.

Kuuffiit qooqqinerit (kuuffiit “franskit”)

Kuuffik qooqqineq tassaavoq kuuffik geotekstilimik poortugaq. Aqqusiniassanik ammalortunik aserortikkanilluuniit sanaajuvoq. Siornatigut kuuffik ruujorilernagu sananeqartarsimagaluarpoq, massakkulli ruujori kuuffik paarsisutut siunertalik ilanngunneqartarpoq. Poortuut geotekstili atorneqartarpoq issuit aseqqorissut sananeqaataat minnerit kuuffiup iluanut pinnginniassammata kuuffik milittoornissaa pinaveersaarniarlugu. Geotekstili pitarneqarsinnaasuusariaqarpoq nunap ernga ajornanngitsumik kuuffiup iluanut kuussinnaaniassammat.

Kuuffiup qooqqinerup sananissaanut ilitsersuut assersuutigineqartoq:

1. Qooqqinermik nerukitsumik assaagit

2. Qooqqineq assagaq saliguk

3. Qooqqinerup ilua geotekstilimik assersoruk

4. Qooqqinerup naqqa aqqusiniassamik/issummik ikialeruk

5. Pisariaqassappat ilioraavissamik ruujorileruk

6. Kuuffik aqqusiniassamik/issummik ulikkaaruk

7. Kuuffik matujuk geotekstililu nermullugu (minnerpaamik ilaatigut 30cm-imik qaleriisillugu)

8. Kuuffik matunikoq 3-5cm-inik issunnik sananilluunniit allanik annikitsumik pitarneqarsinnaasumik assiaquseruk. Qaavaniit imeq kuuttoq aamma katersorneqartussaaguni sanaq assiaqut pitarneqarsinnaassaaq.

Kuuffiit fin-it saneraagut kuuffiupput, sananik katitikkanik sanaat. Nalinginnaasumik kuuffik fin-i geotekstilinik marlunnik pooqartarpoq issummut eqqaaniittumut filteritut atorlutik, geotekstilillu akornanni plastikkeqartarluni qeratasuumik. Kuuffik fin-i aamma kuuffiup naqqani katersuummut atasinnaavoq. Imeq geotekstilit aqqusaarlugit kuuffiup qeqqanut ingerlaartarpoq tassanngaaniillu kussiamut kuuttarluni.

Naleqqiussat:

Dawson: Water in road structures

Geller & Sherad: Low volume roads engineering – Drainage of low volume roads

4.9 Kuuffinni ilummut aamma silammut sivinganerit

Aqqusinerni sivinganerit ilummoortut silammoortullu sananerinut anguniagaq tassaavoq sapinngisamik uingavallaangitsunik sivingasoqarnissaa. Sivingasut uingavallaangitsut avatangiisimut qajassuussinerupput, aqqusinermi isumannaallisaanermut pitsaanerupput kiisalu nungullarsaanermut akiuulluarnerusinnaallutik. Sivinganerup nalinginnaasup qanoq uingatiginera aqquserngup qanoq ittuuneranik (nunaannarmi aqqusineq, aqqusinersuaq, motorveji il.il.) nunallu qanoq iluseqarneranik apeqqutaapput. Finskit malittarisassaataat pisoqqat najoqqutaralugit sivinganeq ilummoortoq minnerpaamik 1:2-mik uingassaaq sivinganerlu silammoortoq minnerpaamik 1:4-mik uingassalluni.

Sivinganerit qajannartut aqquserngit kuuffiinut ajoqutaasinnaapput aqquserngillu ajoqusernerinik kinguneqartitsisinnaallutik. Sanat kussiap naqqanut pisut erngup kuunnera unitsissinnaavaa taamaasillunilu imeq aqquserngup sannaanut pisinnaalluni. Tamanna qeruup qattutsineqalersitsisinnaallunilu aqquserngup sinaani iluserlivinnernik pinngortitsisinnaavoq. ROADEX-imit misissuinerit takutissimavaat Finlandimi aqquserngit misissukkat sivinganerit qajannartut aqquserngit ajoqusernerinik peqqutit pingaarnerit ilagisimagaat.

Ajoqutaasut akornanni ajoqut immikkut ittoq paasineqarsimasoq tassaavoq kussiap salinneqarnerani sanaq imermut malussarissoq kussiap naqqanit sivinganermut ilummoortumut pisinneqarsimammat. Sanaq taanna sukkasuumik kussiap naqqanut kuugussaaqissimavoq aqqusinermut suli ajoqusiinermik kinguneqartumik.

Naleqqiussat:

Dawson: Water in road structures

Teiden suunnittelu IV, Tien rakenne 4, kuivatus

>4.10 Kuuffiit sannat immikkut ittut

Imeq aqqusinermit aqquserngullu eqqaaniit katersorneqareerpat aqquserngup eqqaaniit peerlugu ajorisassaangitsumut kuutinneqassaaq. Nalinginnaasumik kuutitsiviit pinngortitameereersuusarput, soorlu kuussuaq, taseq imaluunniit ikerasaliaq. Tamanna pisinnaangippat periarfissaq ataaseq tassaasinnaavoq “itersaliaq”. Itersaliap siunertaraa erngup peersitap pinngortitamut kaaviaartumut piseqqinnissaa, tassa imaappoq iikkat ussiitsut aqqusaarlugit erngup pinngortitamut peqqinnissaa. Itersaliat toqqavinni ussiitsuni taamaallaat atorneqarsinnaapput, assersuutigalugu marraasumi atorneqarsinnaanatik. Itersaliat tamarmik immikkut sananeqartarput angissusaat imartussusaallu eqqarsaatigalugit. Itersaliaq ajunngitsumik ingerlaanassappat milittuunginnissaa isumagisariaqarpoq.

Naleqqiussat: Dawson Water in road structures

SHARE: