6. Iluserlivinnernik suliaqarneq

6.1. Kuuffiilerineq

ROADEX-ip suliaata inernerani takuneqarsinnaavoq aqquserngit qallersaataasa ukiuni atuussinnaanerat kuuffiit milittooqqannginnerisigut sivitsorneqarsinnaasoq.

Iluamik kuuffinnik isumaginnittoqarpat tamatuma akikinnerpaajunera iluserlivinnernut imaluunniit ajornartorsiutinut allanut tunngatillugu naqissuserneqarsimavoq. Taamaammat nutarteriniarnerni aserfallatsaaliiniarnernilu kuuffilerinerit pingaarnerpaatut inissisimasussaapput. ROADEX-ip suliaasa inernerisa takutippaat aqqusinerni qallersaatilinnut qallersaateqanngitsunullu orpippassuillu aqqutaannut tamanna inatsisaasariaqartoq.

Kuuffinnik nakkutilliineq sisamanik immikkoortoqarpoq:

1. Aqquserngit kuuffiisa qanoq issusiinik nalunaarsuusiornerit

2. Aqusinerni aaqqittariaqartut sumiinnerinik nalunaarsuusiornerit

3. Kuuffinnik nutarsaanissamut piareersaatit, imaluunniit kuuffilerinissamut pilersaarutit, qanoq kuuffileritiginissap aannertussusaa ilanngunneqassaaq.

4. Pitsaassusisap kissaatigisaq angunissaanut suliassat kuuffigissaanermi kuuffiluffinni pisariaqartut

5. Nakutiginninnerit aserfallatsaaliinerillu kuuffiit pitsaasuutinnissaannut pitsaassusermilu tassaniiginnartinnissaannut pisariaqarput. Ingerlaannaq tamanna aqqusinermi tamarmi aallartinneqarsinnaavoq taamaasilluni sumi ajortiasoqarneranik paasisaqartoqarsinnaalluni

6.2 USINIK OQIMAASSUSILERINEQ UKIUMILU SILAANNAAP ALLANNGORARNERA

6.2.1. Usinut killiliinerit atuuttuaannartut

Usinut killiliinerit atuuttuaannartut pisarput ukiumi qeruffiunngitsumi aqquserngup usit taamak oqimaatsigisut nammassinnaanngikkaangagit.

ROADEX-ip suleqataanni killiliisarnerit Norgemi atorneqarajupput, ilaannikkullu Svergigemi Skotlandimilu aamma atorneqartarlutik. “Road Condition Management of Low Traffic Roads in the Northern Periphery

Killilersuutit atuuttuaannartut aamma ikaartarfinni nukilaattuni atorneqarsinnaapput. Paasissutissat amerlanerusut killilersuutinut tunngasut ROADEX I report-imi takuneqarsinnaapput. “Road Condition Management of Low Traffic Roads in the Northern Periphery

Killilersuutinik atuinerup siunertaraa aqquserngup sannaanut naqitsinerit pilersartut annikillisinniarlugit aammalu iluserlivinnerit pinngitsoortinnissaat. Aqqusineq taamaalilluni illersorneqartarpoq, kisiannili tunisassianut angallattarialinnit aallaavilinnik nunap aningaasatigut ineriartornissaanut aamma killilersuisarpoq.

6.2.2. Usinut killilersuutit ilaannikkut atuuttartut

Usinut killilersuutit ilaannikkuinnaq atuuttartut nunami ukioq naangajallugu qerisartumi atorneqartarput. Ukiup ilaani aqquserngup nukilaannersaaffiani aqqusineeqqani amerlanerni illersuutit pisariaqartarput. Skandinaviami taamaattoqarpoq aammalu Ruslandimi, Kinap avannaani, Canadami USA-llu avannaani. Skotlandimi aamma killilersuutinik ilaannikkut atuuttartunik killilersuuteqartarpoq. Norge taamaallaat taamasiorneq ajorpoq. 1995-miilli killilersuutit ilaannikkut atuuttartut itigartitsissutigineqartarsimapput aqqusineeqqanilu usinut killilersuutit atuuttuaannartut taamaallaat atorneqarlutik.

Tunisassiorfiit oqimaatsumik usisartut ullutsinni nunaqarfimmiut aningaasarsiornerannut pingaaruteqartuupput, ingammik aalisakkanik orpinnillu tunisassiortunut. Tamatuma kinguneranik aqqusinernut tunngasunut peqatigiiffiit annertunerusumik piumasaqarput usit killigititaat appartinniarlugit aammalu ilaatigut killiffilersuisarnerit appartinniarlugit. Qanittukkut USA Canadalu ukiumi aksilit naqitsineri annerusut aqqusaarsinnaaneri akueraat.

Aqqusinernut tunngasunut peqatigiiffiit killilersuutinik atuinerit apeqquseraangatigit makku apeqqutaalertarput: a) Aqquserngit suut killiffilersugassaappat? b) Ukiut tamakkiallugit ilaannikkut killiffilersuisoqartuaannassava? c) Qaqugukkut killiffilersuisoqartassava? d) Aksilit naqitsinerat annerpaaq killiliussassaq qassiussava? e) Qaqugukkut usinut killiliussat atorunnaarsinneqarsinnaappat? aammalu f) qanoq killiliinermi usit annertussusaat nakkutigineqassappat? Nunat tamarmik immikkut taakkununnga politikkeqarput taakkulu aamma sukumiinerusumik ROADEX-ip raportiani Spring Thaw Weakening –imi allaaserineqarput. Apeqqutit makkua imak akineqarsinnaapput.

Aqquserngit sorliit killilersuiffigineqassappat?

Naliginnaasumik aqqusinermik killilersuinerit annertussusissaat misilittakkat aallaavigalugit aalajangerneqartarput, soorlu siornatigut aqqusineq upernaami aattorfiup nalaani nukilaasseqqasimappat. Paasissutissaq pigineqarpat upernaami aattorfiup nalaani nukilaallinernit nalunaarsuutaannit aaneqarsinnaavoq. Finlandimi killilersuinissamut aalajangeeriaatsit ajussutsit nukilaallikulassutsillu nalunaarsuutaat aallaavigisartagaat assersuutissaaluarput. Aalajangiinissat allat ROADEX-ip misilittaaneranit ajorsisinnaanermut ilimanassusaannik kisitat aallaavigineqarsinnaapput. Nalilersuinerit taakkua takutittarpaat qanoq ajorsisoqartigiumaarnera killilersuisoqanngippallu qanoq isisinnaaneri. Nalilersuinerit GPR-ip nalunaarsuutaanit, FWD-ip nalunaarsuutaanit kuuffiillu pitsaassusersiornerinit aallaaveqartarput. Aqqusinerni qallersaatitalinni ilimanassutsinik nalilersuinerit profilometerip uuttugaanit aallaavillit pigineqarpata atorneqarsinnaapput.

Ukiut tamaasa usinik killilersuisarnissaq pisariaqarpa?

Aqquserngit sanngiinnerpaat ilaat ukiut tamaasa killilersugaasariaqarput kisiannili aqquserngit amerlanerit ukiumi qerutsillugu imaluunniit upernaami aattorfiup nalaani ajoquteqarneq ajoraluarput. Usinik killilersuiniarnerup pisariaqassusaa ukiuni siuliini nalunaarsuutinit, pigineqarpata, aallaaveqarsinnaavoq, aammali ilimanassutsit kisinneri atorneqarsinnaapput. Upernaami aattorfiup nalaani sanngiinnerpaat ukiup aallartilaarnerani qerunnerup kingorna nukilaalliartorlutik aallarteriikatassinnaapput.

Aqquserngit sannai masappata qerullutillu aammalu nunap iluata erngata qatsissusaa portuppat aqqusinermi upernaakkut aattorfimmi ajoqutit qanittuararsuussapput. Killormuanilli upernaami aattorfiup nalaani ajoqutit annikitsut pinngitsoortinneqarsinnaapput aqquserngit qerunnerminni panersimappata. Aammattaaq qerunnerup aallartilaarnerani sila issippallaarsimanngippat qerullu sukkasuumik sikusitsigani toqqavimmut anngussimappat aqqusinermi ajoqutit annikitsut pinngitsuussapput. Eqqaamaneqartariaqarporli upernaami aattorfiup nalaani sila oqimaatsumillu angallattut annertussusaat upernaami aattorfiup nalaani nukilaassiffiup ajornartorsiutinut killilersuinissanullu sunniuteqarnerpaammata.

Qaqugukkut usinut killilersuisoqartassava?

ROADEX-ip uuttuinerisa takutippaat upernaami aattorfiit pitsaasumik anigornissaat upernaap aallartilaarnerani aqquserngup qaavata aattulernerani ajornarnerpaasartut. Tamatuma nalaani silaannaq panerpat, aqqusinerlu naqinneqaqattaarpallaanngippat, iluarseqqinnissaminullu piffissaqarluartaruni isugutak qaleriissanit aalarluarsinaassaaq taamaasilluni aqquserngup qaava pujoralatserluni. Upernaami aattornernik ajornartorsiuteqarnissaq ilimanarluarpat aqquserngillu oqimaatsunik angallaffiussappata taava killilersuinissat ingerlaannaq aqquserngup qaavanit 100 – 150 mm-erisut ititigisumik aattulerpata atuutilersinneqassapput. Tamatuma nalaani isugutassutsimik silallu qanoq inneranik nakkutiginneqqissaarnissaq pingaaruteqarluinnarpoq.

Aksilit naqitsinerat/oqimaassuseq qanoq atsigisoq annerpaaq killigitinneqarsinnaava?

Apeqqut taanna akiuminaatsorujussuuvoq ROADEX-illu suliaanit tamanna ajornanngitsumik akineqarsinnaanngilaq. Sumiiffiit ilaanni FWD deflektionit aasami uuttukkat akuerineqarsinnaasutut sanilliussassatut atorneqarsimapput, taamanna upernaap nalaani aqqusineq assigiinngitsunik oqimaassusilinnik usilersorlugu misilittagaavoq. Aasamut sanilliullugu marloriaamik deflektionit annertussuseqarpata killilersuinerit aallartinneqarsinnaapput.

Qaqugukkut usit oqimaassusaannik killilersuinerit atorunnaarsinneqarsinnaappat?

Oqimaassutsinut killilersuutit aqquserngup lastbilinik oqimaatsunik nammassinnaalerneranut uppernarsaatit naammatsippata ingerlaannaq peerneqarsinnaapput – ssapput.

Taamasiortoqarsinnaavoq upernaami aattorfiup nalaani sanngiillinernut nakkutilliivinni FWD oqitsoq atorlugu

imaluunniit DCP –mik (12) uuttuinerit usilersuinernik aallaavillit imaluunniit enginiørimit najugaqavissumit isi atuinnarlugu nalilersuinerit. ROADEX-ip nalunaarusiaani sukumiisumik taakku qanoq atornissaat allaatigineqarnikuuvoq.

Usit oqimaassusaat killeqartinnerani qanoq nakkutigineqartarpat?

Upernaami aattorfiup nalaani sanngiilliffimmi usinut imannak immikkut ittumik nakkutilliissuteqanngilaq. Ilutsip takutitaatut aksilit naqitsinerinut oqimaassutsinullu nakkutiginninnernut politikkit nunanit nunanut, soorlu Nunat Avannarlerni assigiinngisitaartorujussuuvoq.

Usit oqimaassusissaannik ukiup ilaani killilersuutini ajornannginnerpaaq naliginnaanerpaarlu tassaavoq 12 tons-imik annerpaamik oqimaassuseqarluni aqqusinikkoorsinnaaneq. Tamanna isumaqarpoq lastbilit useqaratik taamaallaat aqqusaarsinnaasut. Lastbilit inerteqqutaassappata annerpaamik oqimaassusissaq 6 tons-imut killilerneqassaaq. Skotlandimi lastbilit ‘annerpaamik takissusissalerlugit’ aamma immikkoortinneqarsinnaapput.

6.2.3. Qaffaqqinnerup sivisussusaa

Usit oqimaassusissaannut siunissami killilersuutinut upernaap aattorfiani sanngiillinerup nalaani qaffaqqinnerup sivisussusaa aallaaviusinnaavoq. Soorlu ROADEX-ip suliaasa inernerisa takutereeraat aqquserngit sannaat toqqaviillu nunataat tasisuaartumik pissuseqavinngikkaangamik oqimaatsumik lastbilimik aqqusaarneqarsimatillutik qaffaqqinnissaminnik periarfissaq pisariaqartittarpaat.

Upernaap aattorfiata nalaani sanngiillinermi aqquserngup sannai toqqaviullu nunataa masatsillugu naqinneqaqattaarneq, allaat soorlu inuup tutinera ingasattumik iluserlivinnernik pilersitsisinnaavoq.

Qaffaqqinneq marlunnut immikkoortinneqarsinnaavoq a) Erngup aqquserngit sannaani sammivia erngullu molekyliisa allerni sakkortuumik katajasumilluunniit nippusimaneri sammiviilu,

aamma b) millugunnerup kingorna qaffakkiartorneq. Siullermik, qaffakkiartornerit putuaqqanilu erngup molekyliisa inisseqqinnerat aqqusinersuarni Mode 1-mik illinernut sunniuteqarsinnaavoq, kisiannilu fysikkia/kemialu tunngaviusoq suli ersarissumik paasinarsisimanngilaq.

Aappaattut, aqqusineeqqanut toqqaviluttunut soorlu sioraaqqanik issumilluunniit toqqavilinnut aqquserngullu sannai qulliit naqitsinernik siaruaassinissamut aqippallaarpata, millugussineq sunniuteqarnikkaarujussuuvoq. Millugutereernermi qaffariartoqqinnerit nalaanni ajornerpaaq pisinnaasoq tassaavoq lastbilit oqimaatsut arlariijullutik tunuleriiaarneri.

Taamaattoqaraangat aqqusineq aserortipallalertarpoq.

Aqquserngup iluserlivinnernut malussarinnera paasinarsippat, upernaami aattorfiup nalaani nukilaassiffimmi imaluunniit ukiumi mannguffiit nalaanni, aqqusinerinermik aserfallatsaaliinermi tamanna eqqarsaatigineqarsinnaavoq.

Titartagaq qanoq qaffakkiartoqqittarnermik takutitsisoq.

Assersuutissaalluarpoq Svergigemi misilittagaq, tassa iserfallatsaalinermut entrepenørip aqquserngup nukittussusaa aallaavigalugu lastbilit oqimaatsunik usisut aqqusaarniaraangata 6 timinik imaluunniit 8 timinik intervalilersorlugit aqqusaartittarpai.

Qaffakkiartorneq aqqusinermut ataasiaakkaamut aqquserngup sannaanit qanorlu upernaami aattortigisoqarneranit aallaaveqarpoq. Qaffakkiartortarnernut paasissutissat sukumiisut suli pigineqanngillat sulilu ilisimatusaatigineqartariaqarlutik. Kisiannili ROADEX-imi suliami apersukkat naapertorlugit arlalinnik inerniliisoqarsinnaavoq. Aqqusinerni sanngiitsuni qallersaatitalinni qaffakkiartoqqinneq akunnernik 3 – 4-nik periarfissinneqassaaq, qallersaatitaqanngitsuni nukittunerumaani akunnerit arfiniliussapput, qallersaateqanngitsuni sanngiitsuni akunnerit 8 – 10-iussallutik, aammalu orpippassuarni aqqusinerni nukittunerni akunnerit 10 – 12-iussallutik. Orpippassuit aqqutaanni sanngiitsuni aqqusineq lastbilinut oqimaatsunut atoqqusaassanngilaq, imaluunniit atorneqartariaqavissappat qaffaqqinnissaq ullormik ataatsimik sivisussusilerneqassaaq.

ROADEX-ip inernerisa aamma takutippaat naqitsinerit sivisunerutillugit suli sivisunermik qaffakkiartortoqartartoq. Aquttut taamaammat siunnersorneqassapput aqqusinerni taamaattuni sukkalisaaqqullugit aammalu sanngiinnerpaani uneqqunagit.

6.2.4. CTI

Aqqusinermut lastbilip assakaasuinik naqitsinerit naqiunneqartut annikillisinniarlugit assakaasut pullaajallanneqarsinnaapput. “Assakaasut pullaataat” (CTI) (tuluttut Central Tyre Inflation) assakaasut pullaqqassusaannut nakkutilliisuuvoq aquttumut ingerlaartilluni automatiskimik assakaasunik pullaaralutillu pullaasartut. Assigiinngitsut aqutsissutit nunarsuarmi tunisassiaapput. Tyre Pressure Control on Timber Haulage Vehicles.

Qanoq usitiginerluni, sukkassuseq sumilu ingerlaarnerluni apeqqutaallutik assakaasiortut assakaasut pullaqqassusissaannik siunnersuusiorsimapput. Naqitsineq siunnersuutigisaq ulloq naallugu suliamut tulluuttussanngorlugu aalajangigaavoq, kisiannili assakaasup nunamut attuumanera tulluuttuaannarani. CTI-it aqquserngit ullormi ingerlaarfimmi allanngornerinut tulluussaasarput: usitilluni usisaqaranilu, aarriisaarnernut sukkalisaarnernullu, aqquserngup nammassinnaassusaanut, aqquserngup qallersaataanut allanullu tulluusaasarput.

CTI ajornanngitsunnguamik lastbilip kompressorianiit silaannaq mianersuullugu ruujorikkut assakaasumut pullaatigisarpaa. Assakaasut radialiusut pullanneqarnerminni suanngaratik naqitsinerat minnerulertarpoq (annerulerluniluunniit) taamalu assakaasup aqquserngup qallersaataanut “attuumanera”, imaluunniit “tumaa” annikillisillugu annertusisarluguluunniit. Taamaasilluni aqqusinermut ingammillu aqquserngup qallersaataanut naqitsinerit annikillisittarpai.

CTI Mode 1-mik illinerit minnerulersinnissaannut pitsaasorujussuuvoq.

Assakaasup naqitsineranit annikillisitsineq aqquserngup sannaanut qullernut naqitsinerit annikillisittarpai.

Aamma aqquserngup qallersaataata sukkanerusumik aaqqinnissaanut periarfissittarpaa aammalu sukkanerusumik qerattartittarlugu.

CTI-p iluaqutaa alla tassaavoq assakaasuni marloqiusani usit oqimaassusaanut assakaasunut aqqusinermi illerngit aallaavigalugit naligiissumik nalimmassaasarnera.

CTI-p iluaqusiisarnera naluneqanngilaq. Oqaatigineqartarpoq assakaasut pitsaalluartumik tumeqaraangamik aqqusinersuarni assakaallaqqinnerusartut. Aqqutaanngitsuni, assakaasut tumikkaanerulersinnerisa orpippassuit aqqusernganut ‘tigusilluarnerutittarpaat’. Taamaasilluni quaasattoornerit, qasunnerit, itersaliornerit, assakaasunullu nungullaanerit minnerpaaffissaaniitinneqartarput. Assakaasut pullaajallaqqasut pinguttatigoorutigiuminarnerupput nunaannakkoorutigiuminarnerullutik aquttumullu tammissartitsinerit annikillisittarlugit.

6.2.5. Axle configurations

Orpippassuit aqqutaanni aksilit immikkut ittut atoraanni Mode 1-mik illinerit aqunneqarsinnaapput, imaluunniit annikillisinneqarsinnaapput. Skotlandimi tamaattut misilinneqarsimapput, aksilit lasbilit saneraatut sammivillit, tumiliorpallaarnerit annikillisinniarlugit valsip komprimatoriatut atorneqartarput.

Titartakkap takutippaa qanoq aksilit assigiinngitsut illiartornernut sunniuteqartarnersut.

Lastbilit “nunamut naqitsinikittut” assakaasui lastbilip aksilianut assigiinngisitaartumik ikkussuunneqarsimapput taamaasilluni aqquserngup sannaanut naqitsisarnerit annikillisillugit. Aksilit assakaasullu tamakkiisumik naqitsinerit annikillisittarpaat, lastbilillu oqimaassusaa aqquserngup qeqqanut nukittunerpaaffigisaanut siammaattarlugu. Kattussuussineq taamaattoq narlornerusumik tammissannginnerusumillu assakaasitsisarpoq, aammattaarlu illisitsinnginnerusarluni. Taamaattut Skotlandimi quassuttuunik assartuinerni atorluarneqartarput.

Ukiorpaalunni lastbilit “nunamut naqitsinikittut” Skotlandip orpippassuaasa aqqutaanni atorneqarluartarsimapput, misilittakkallu annertusisimapput. Ajoqutaalli unaavoq orpippassuit aqqutaanni taamaallaat atoqqusaammata tassami qallersaammut nungullarsaassalutillu aqquserngup qalliinut aqquserngullu uinganissaanut nungullarsaasaramik. Taamaammat quassuttuunik orpippassuit aqqutaanni sanngiitsuniit aqqusinernut qallersaatillit tungaanut angallassinerni taamaallaat atorneqartarput.

6.3 ATORLUARSAANERNUT AQUTSINERIT

Aqquserngup qanoq suli atorluarsinaatiginerinut nakkutilliinermi, naliginnaasumik suliassat suuneri aserfallatsaaliinissamut isumaqatigiissummi allattorneqartarput. Suliassani iluserlivinnernik suliaqarnermi kuuffilerineq pingaarnersaavoq, taamaammallu ROADEX-ip suleqatai “Kuuffilerineq”-mik ilinniummik qinusimapput. Tassunga ilanngullugu allat annikitsut pingaarutillillu suliassiisup iluserlernerit annikillisinniarlugit aqquserngup pitsaassusaanik annertusisitsiniarnermini iliuuserineqarsinnaapput.

Aqqusinermik isumannaarinermi suliassaq alla aaqqinneqarsinnaasoq tassaavoq aqquserngup tuiusaani upernaap ingerlanerani aputaajaasarneq. Aputaajaanikkut nammassinnaassutsip annikilleqqanerani aput aattortup aqquserngup sannaanut kuulinnginnissaa anguneqassaaq.

Iluserlernernik ajoqutit annikillisinniarlugit periuutsit ilaat tassaavoq aqquserngup qaavata sapinngisamik narlortuutinnissaa. Aqquserngit narlunngippata naqitsinerit dynamiskiusut, tammissarnerup kingunerisaanit, aqquserngup sannaanut ajorsisitsipallattarput. Taamaammat putut itersallu aqqusinerni milissorneqartassapput,

aammalu aqquserngit qallersaateqanngitsut aqqusiniassanik nutaanik qallikulanerusariaqarput. Aqquserngit pitsaanerit atorluarsinnaanerillu atuisunit iluarineqarnerusarput, aammalu lastbilinut aquttunut nalerisimaarnarnerullutillu peqqinnarnerupput.

naggataatigullu ussissaasiisoqarsinnaavoq. Naliginnaasumik immikkut ittunik qallersaatip qaavanut ussissaasartunik ROADEX-imit innersuussannit suliarineqarsinnaavoq. Ussissaatip imeq qallersaammut akimuisussaagaluaq peersimatittarpaa, taamalu iluserlersinnaanerit annikillisarlugit.

6.4 SANAT PITSAASSUSAANNIK ISUMAGINNINNEQ

6.4.1. Naliginnaasumik – sanat qaleriissarsinnaaneri

Aqqusinermi iluserlivinnernik ersittoqarpat, soorlu itisuunik illinertigut, kuuffiit pitsanngorsarneri kisimik naammannavianngillat. Sanat suulluunniit sequminneqarsimasut iluarsarneqartariaqarput. Tamakkiisumik iliuusissamik piareersaalinnginnermi assigiinngitsunik qanoq pitsanngorsaanissamik aammalu aqquserngit sannaat qanoq isumagineqarnissaannik isumassarsiueqqaartoqassaaq. Makkuuppullu:

Allaaserinninneq

‘Allaaserinninneq’ suliap killilernerinut ersarissarnissaannut pingaaruteqarnerpaavoq. Suliassat aaqqiissutaagallartussaappata (ukiuni 6-10-ni) imaluunniit sivisunerussappata (ukiuni 20-ini) allaaserinnittoqassaaq. Taamaammat makkua allaaserinninnermi eqqartorneqassapput:

  • pigisat atoriaannaasut (suliamut aningaasassat, nammineq suliarineqarsinnaasut, imissutit, imitittullu suliassiissutaat).
  • piffissaliussat, ukiup ilaani suleqqusaanngiffiit
  • oqimaatsumik useqarluni tikinneqarsinnaasat, akunnerni 24-ini / ulluni 365-ini?
  • ninngussusissaq, qularnaarutit, nangitassallu
  • sannat annertussusilernerini ilusilersuinissat; tasisuaarneq, iluserlernerit, qeruullu qaffatitsineri
  • aqquserngup ilusissaa, pitsanngornerusinnaava?
  • aqquserngup silissusissaa
  • suliap ingerlanerani angallattunik aqutsinerit, aqquserngit matuneqaqqusaappat?

Aqqusinernut nalunaarsuutit aallarnisaatit, ajoqutip paasiniarnera

Ajoqutilerineq suliap iluatsilluarnissaanut pingaarutilerujussuuvoq. Tassani qanoq akissat annertutiginissaat aalajangerneqartarpoq, qanorlu sipaarniartoqarsinnaaneranik paasissutissanut aallaaviusarluni. Aaqqitassat ilaat annerusumik minnerusumilluunniit aalajangersimasumik akeqartarput. Makku eqqarsaatigineqartariaqarput:

  • Aqquserngup pitsaassusaata oqaluttuassartaa
  • aqqusinermik nalunaarsuinerit aammalu ajoqutinut paasiniaanermi nalunaarsuutit
  • qallersaatit issussusaa pitsaassusaalu
  • alliup issussusaa pitsaassusaalu
  • aqqusinermi sanat allat issussusaat pitsaassusaallu
  • toqqavik; qeratanera, qerummut malussajassusaa, aqissusaalu
  • kuuffiit qanoq inneri
  • nunap ilusaata titartarnera
  • silaannaap ukiup ingerlanerani allanngorarnera, upernaami aattorfiup nalaani nukilaassinerit
  • ukiumi aserfallatsaaliinermi ajoqutit
  • ikaartarfiit sanngiitsut

Aqqusiniassartat pissarsiariuminassusaat

Sumiiffimmi aqqusiniassanik pitsaasunik nassaassaqarpat, akiilu naleqquppata, siullertut sanassatut toqqarneqassapput. Aqqusiniassat atorneqarsinnaasut makkuupput:

  • aserortikkat, pitsaassusaat akiilu
  • arsakut imaluunniit sanaartornermi sinnikut akiilu
  • aqqusiniassat qerummut malussajaatsut akiilu (ujaraaqqat, sioqqat assigisaallu)

Iluarsaatissat pigineqartut, allallu aqqusiniassat immikkut ittut

Iluarsaatissat allallu aqqusiniassat pissarsiassaanersut qanorlu akeqarneri nalunaarusiap killiffiani uani aalajangerneqassapput. Piffissami tassani nunani sumiiffinnilu aqqusiniassat akii, ingammik tiggussissutinut naliginnaasunut (asfaltit, cementilu) allanngorarmata takoqqinneqartassapput. Eqqarsaatigineqarsinnaasut makkuupput:

  • Iluarsaassiissutit nutaaliat pissarsiarisinnaasat
  • geotekstilit pissarsiarisinnaaneri akiilu
  • savimerngit kipparissortuut geogrids-illu pissarsiarisinnaaneri akiilu
  • oqorsaatit pissarsiarisinnaaneri akiilu

Sannatit suliami atugassat pissarsiarineqarsinnaasut

Sannatit pingaarutilerujussuupput. Sumiiffimmi tassani sannatigineqanngitsut atorlugit sanaartugassamik ilusilersuissalluni sumik arlaannik siunertaqanngilaq, imaluunniit tassunga sannatinik assartuinissaq pisariuallaalissaaq. Sannatit pigineqartut oqimaassusaallu qularnaagassat makkuupput:

  • aserorterutit, akoorutit
  • naqittaatit
  • qalliutut
  • patajaallisaatit
  • qallersaammut akoorutit
  • sumiiffimmi tassani asfaltiliuutit
  • assaatit/qaartiterutit, assaanermi qaartiterinermilu akit

Avatangiisinut tunngasut

Aqquserngit sannaanik suliassanut nutarterinernillu pilersaarusiornerni, avatangiisinut tunngasut eqqaamaneqartariaqarput. Avatangiisinut tunngasut annerusumik ilinniutini “ROADEX Environmental Considerations”-imi allanilu ROADEX-ip allaaserisaani sammineqarsimapput. Makkua pinngitsoorani suliami eqqarsaatigineqassapput:

  • sumiiffinni eriagisassat sumiiffii
  • nunap iluata ernganik eriagisassat sumiiffii
  • sumiiffinni sulliviit immikkut ittut, uumasoqarfiit aalisagaqarfiilluunniit
  • nipiliuutissat qoqianngunarsinnaasut
  • sajuppillatitsinerit ippinnarsinnaasut
  • pujoralatitsinerit
  • akuutissat avatangiisinullu sunniutissaat

Sumiiffinni eqqarsaatissat allat

Naatsorsuutiginngisamik suliaqaleruttorluni ajornartoornissat pinngitsoorniarlugit eqqartugassat ‘immikkut’ ittut sumiiffinnut pingaarutillit sammineqassapput. Soorlu kuuffinnik iluarsaanermi imaluunniit toqqavimmik taarsiilernermi, nunap piiagassap suussusaanik misissuinerit. Nunallu piiakkap iginneqarneranut akit / akileraarutit annertussusissaat paasiniarneqassaaq. Taamakkua nunamiit nunamut assigiinngisitaarsinnaapput.

“Assersuutit” tulliuttut asimi aqqusinerni qanoq sannat iluarsartuunneqarsinnaanerinik paasissutissiipput.

6.4.2. Qalliineq

Aqqusinitoqqat qaavinut nutaamik qalliisarneq “ileqqutoqaavoq” iluserlivinnernut aaqqissuutaasartoq tassami ilutsip allanngorneri Mode 2-mik illinernik kinguneqartartut qerummillu ajoqutinik annikillisitsisarmat. Taamaasiortoqarluarsinnaavoq sanat iluamik titartarluarsimappata aamalu aqqusiniassanik sumiiffimmi peqarluarpat. Taamaakkaluartorli ajoqutinut “nakorsaataannaavoq” tassami ajoqutit ataaniimmata, sannalu amerlasuut qallerneqareernerminni ajortiinnartarmata.

Titartakkap takutippaa aqqusinermut qalleeqqinnerit. Malugiuk qallersaat qalliinnginnermi peerneqanngikkuni qapiaqqaarneqartariaqarmat.

Nutaamik qallersaasiinerit ukunani atorneqarsinnaapput:

  • Aqqusineq Mode 2-nik illinernik ajoquteqarpat. Aamma Mode 1-nik illineqarpat milluguttarpallu qalliineq iluaqutaasinnaavoq.
  • kuuffiit iluamik aaqqinneqarsinnaanngillat, imaluunniit akisussaaq
  • aqqusineq qerummit qaffatsinneqarsimappat

Taamaattorli qalleerusukkaanni makku eqqarsaatigisariaqarput:

  • Illineq Mode 1-iuppat, aqqusinitoqarlu pitsaanngitsoq aqqusinermiitiinnarneqassappat, qalliutissaq nutaaq (minnerpaamik) 150 mm-usariaqassaaq. ROADEX II-mi misissuinerit takutippaat iluserlivinnerit ingasannerpaat itissusaat taanaasoq. Taamaammat siunnersuutigineqarpoq minnerpaamik 200 mm-erimik qalliisoqassasoq, aammalu qallersaateqanngitsuni upernaakkut aattorfimmi nukilaallisartuni aqqusiniassap issussusaa minnerpaamik 300 mm-eriussasoq (qalliut nutaaq ilanngullugu).
  • Aqqusinitoqaq toqqavitoqarluunniit qalliummut akulerussinnaappat imaluunniit milluguttoqartarpat geofabrik/geotekstilimik atorneqassaaq
  • Qallersaatitoqaq tassaniitiinnarlugu nutaamik qalliisoqassanngilaq, soorlu “sandiwich”-ingasunngortinnagu. Qallersaatitoqaq tassaniitiinnarneqassappat tigguteqqanngitsut issussusaat minnerpaamik 40 cm-eriusariaqassaaq.
  • Aqqusinerni qallersaateqanngitsuni aqqusiniatoqaq peerneqassaaq. Qeummut malussarippat imaluunniit iluserlivinnernut malussarippat. Kisiannili qalliinernut nutaanut atoqqinneqarsinnaavoq.
  • Toqqavik nuisangajattunik tuapaqarpat nutaamik qalliitigani piiarneqaqqaassapput. Tamaasioraanni assigiissaasoqassaaq. Kisiannili ukiakkut aqquserngup sannai masatsillugit taamaasiortoqassanngilaq.
  • Aqqusineq millugussinernik ajoquteqarpat alliit ujaraaralersorneqarsinnaanersut eqqarsaatigiuk

Pitsaaqutit allat:

  • Ukiumi isumagisassat akii apparner
  • ulugussinnaanerit neriuisinnaanerillu annikillisillugit
  • naqitsinerit annertusinerigut qeruup qaffatitsisarneri annikillisillugit

Qalliutit nutaat pitsaavallaarnavianngillat imaattoqarpat:

  • Aqquserngit amippallaarpata. Eqqaamajuk aqqusineq qaffanneqassappat aqqusineq annerulissammat – imaluunniit sinaakkutaat sivinganerulerluni. Aqqusinermi ungalugaasat pisariaqalersinnaapput.
  • Aqqusineq illoqarfiup iluaniippat illut aqquserngup sinaaniippata, kuuffinnik puilasuliaqarpat, ruujorersuaqarpat assigisaallu.
  • Aqqusineq ungalugaasaqarpat. Taakku aamma qaffattariaqalissapput.
  • Ajoqut qattorngip qaavaniippat (angallannermi isumannaassuseq annikillissaaq)
  • Aqqusineq issumi aqitsumiippat, tatsip naasukuini imaluunniit marrarmik toqqaveqarpat

6.4.3. Aalaterineq

Aalaterineq, periuusiuvoq aalaterummik aalateraluni qallersaatit alliillu imminnut akulerunneri. Aqquserngup sannaasa aalatereernerini aqqusineq naliginnaasumik narlorsarneqartarpoq manngersarneqartarlunilu, aammalu nutaamik qallersaammik aalaterussat qallerneqartarput. Taamaasilluni aalaterussat pitsaassusaat qallersaatitoqqamik akuneqarnermikkut pitsanngornerusarput. Aammattaaq alliit qeratanerulaalertarput.

Titartakkap takutippaa qanoq aalaterisoqartartoq. Qallersaatitoqaq allitoqqanut aalaterunneqaraangat pitsaanerulertarpoq, bitumenillu seqummalasut sioraaqqat tiggutsittarpai. Taamaasilluni, titartaanermi, kingumut kisitanut sanilliullugu alliit moduliat 50 MPa-mik annerulertarpoq.

Alaterineq piriuusiuvoq pitsak ingammik aqqusineq illinernik ajoquteqarpat. Iluamik aalaterisoqarpat, aqquserngup qullii assigiinnerulissapput kippallu uersimarnga pitsaasoq sanaqqinneqarsinnaavoq.

Periuuserli annikitsuinnarmik nammassinnaassusernut pitsanngorsaataavoq. Allitoqqat qallersaatitoqqamik akoorneri qeratassutsinut annikitsumik pitsannguutaapput. Taamaammat kuuffinnik pitsanngorsaanerit aalaterinerni imaluunniit ukiup tulliani ilanngunneqartassapput. Taamaasilluni sannat ninngunerat malunnartumik annertusisinnaavoq.

Aalaterinerit aaqquserngit qallersaatillit illinernik ingasattunik ajoqutilinnut aaqqiissutissat akikinnerpaat ilagaat. Aqqusineeqqani allanik nutarsaatigani misilillugu aalaterisoqarsinaavoq, saniatigut kuuffiit pitsanngorsarlugit

6.4.4. Aalaterineq + aqqusiniassat nutaat, sioqqanik annertusaaneq

Alliit pitsaavallaanngippata aalaterineq nutaanillu alliliineq aallunneqarsinnaavoq. Tassani aalateritigani aqqusiniassat qallersaatitoqqap qaavanut qalliutigineqartarput. Taamaasiorneq aqqusinerni qallersaateqanngitsuni atorneqarsinnaavoq “annertusaaneq”-millu taaneqartarluni.

Titartakkap takutippaa qanoq nutaanik aqqusiniassanik qaleriissatoqqat qaavinut qalliilluni aallaterisoqarsinnaasoq. Tassani aalaterussitigani aqqusiniassat nutaat qallersaatip qaavanut qalliutigeqqaarneqartarput.

Aqqusiniassanik nutaat aalaterutsinnagit qallersaatitoqaq allitoqqallu aalaterunneqaqqaarsinnaapput. Kingornalu aqqusineq narlorsaammik narlorissariarlugu sanat aalateruteqqissinnaapput.

Titartakkap takutippaa “marloqiusamik” aqqusiniassanik aalaterussineq. Taamaasiornermi aalaterussineq siulliunneqartarpoq kingornalu nutaanik aqqusiniassanik akuneqartarluni aalaterunneqaqqittarlutillu. Taamaasiornermi aalaterussaq issunerusarpoq.

Titartakkap takutippaa “marloqiusamik” aqqusiniassanik aalaterussineq. Taamaasiornermi aalaterussineq siulliunneqartarpoq kingornalu nutaanik aqqusiniassanik akuneqartarluni aalaterunneqaqqittarlutillu. Taamaasiornermi aalaterussaq issunerusarpoq.

Aalaterineq, nutaamik qaavani sanalerlugu, aqqusinerni qeruup qaffatitsineranik ajoqutilinni imaluunniit Mode 2-mik illinernik ajoqutilinni atorluarsinnaavoq.

6.4.4.1. Aalaterineq aserorterinerlu

Periuuseq nutaaq Findlandimi aqqusinerni qallersaateqanngitsuni angallaffiulluartartuni orpippassuillu aqqutaanni atorluarneqaleriartorpoq. “Tirkkonnenitoorlugu” itisuumik aalaterisoqartarpoq ujarassut tuapaallu aqquserngup sannaaniittut aserorterneranni sanat pitsaanerulersinneqartarput. Sumiiffinni aqquserngup sanaani ujarassuartalinni ajoqutilinnillu toqqavilinni periuseq taanna pitsannguipallattarpoq. Periuutsip aamma pitsaaqutigaa 50 cm-eriusut ititigisumut aalaterussisinnaanini.

Qalutaammik toqqaviup nunataa tuapassuaajarneqaqqaartarpoq. Naliginnaasumik 0,8 – 1,0 m-erisut ititigisumik piiaasoqartarpoq. Tuapaat piiakkat 200 mm-erimit annerusarput, aqquserngullu sinaanut atoqqitassanngorlugit ilineqartarput, soorlu sumiiffimmi tassani ujaqqeriviliaanneqartarlutik imaluunniit neriuinaveersaatitut, aqquserngulluunniit kippaanik sivinngatsissutitut atorneqartarlutik.

Tuapaat aqquserngup sannaanit peerneqareerpata aqquserngup sannaa aalaterunneqarsinnaavoq ujarassuillu aqquserngup sannaaniittut siumorneqarpata traktori atorlugu aserorterneqarsinnaapput.

Aalaterussineq/aserorterinerlu ingerlanneqareerpat aqqusineq manngersarneqarlunilu manissarneqartarpoq qaavanilu qallilerneqartarluni.

6.4.5. Passussineq imaluunniit patajaallisaaneq

Aqquserngup alliinik passussineq, imaluunniit patajaallisaaneq, aqqusinernut Mode 1-mik illinilinnut aammalu annikitsumik qerummik qaffatsitanut (saneraatigoortut kippaatigoortullu) pitsaasumik kinguneqartarpoq. Aqquserngup alliinik “passussinerup” aqqusinermik iluserlivikkuminaallisitsisarpoq. “Patajaallisaanerli” aqquserngup alliisa sannaanik imak qerattartitsitigisarpoq allaat qaleriissamit qillerisoqarsinnaalerluni. Nunani Avannarlerni alliit ajoqutaasa annersaat tassaanerusarpoq iluserlivinnernut sanngiinneri naak tasisuaarnerup modulusia naammakkaluartoq. Aqquserngup alliinik‘passussineq’ aqqusineeqqanut nutarsaanermi periuutsini pingaaruteqartuuvoq akikitsuullunilu.

Titartakkap takutippaa qanoq patajaallisaasoqartarnersoq.

Passussinerit patajaallisaariaatsillu itinerusumik ilinniutip immikkoortuani 7.4.3.– mi allaaserineqarsimapput.

Pitsaasunik inernernik angusaqarumagaanni laboratoriami misilittaanerit suliani tamani aamma ingerlanneqartariaqarput. Aqquserngup alliini qeruup qaffatitsineranik ajoqutit passussitigani patajaallisaatinnanilu misilerarneqaqqaartariaqarput.

Aqqusineeqqat orpippassuarnilu aqquserngit iluserlivinnernik ajoqutillit, naakkaluartumik naliginnaanngitsumik passussinerit siunissami sanngisaatigineqartalersinnaapput, ingammik taamaasiornissaq sananik pitsaasumik sumiiffimmi amigaatilinni periarfissaalluarpoq.

6.4.6. Savimerngit kipparissortuut / sialussiutit geogridit

Aqqusinitoqqap Mode 2-mik illinermigut qallersaataata quppartiternera. Assip takutippaa quppartiternerit aqquserngup silillineranik aallaaveqartut.

Aamma aqquserngit Mode 2-mik illinilinnut imaluunniit toqqavinnut aqitsunut millugussisartunut sanngisaatitut atorneqarsinnaapput. Taamaasiornermi savimerngit kipparissortuup usit silinnerusumut siammaattarpai taamalu naqitsinerit napparissut aqquserngup sannaanuta toqqaviatalu akornganiittut annikillisittarlugit.

Saviminermik kipparissortuumik iluserlivinnernut akiuutissamik ikkussiniaraanni itissusissaa naammattariaqarpoq (20 – 25 cm-erisut ititigisumik aqquserngup qallersaataanit) taamaasilluni usit ataanni noqqoruussisinnaanngorniassammat. Sanat kipparissortuut akornganiittussat angissusaat naammattariaqarpoq taamaasilluni sanat saviminerlu imminnut parnaarsinnaaniassammata. Piffinni sanat ujaraarakippata ROADEX-ip siunnersuutigaa minnerpaamik 5 cm-erimik issutigisut alliit savimerngup ataaniissasut.

Titartakkap takutippaa savimerngup kipparissortuup tiggusimanngitsut qaleriivinut ikkunneqarnera

Toqqavimmi issumi sanngiitsumi millugussinermik aamma ajoquteqartoqarpat, aaqqiissutissaq pitsaasoq tassaassaaq aqquserngup sannaasa ilaat peeqqaarsinnarlugit saviminermik kipparissortuumik ikkussinissaq. Taamaasioraanni kingusinnerusukkut aqqusinermik kunnerit kissaatiginanngitsut pinngitsoortinneqarsinnaapput.

Titartakkap takutippaa kipparissortuup savimerngip toqqavimmi sanngiitsumi aqitsumilu ikkunnera.

Geogrids-it aamma aaqqiissutissaalluarsinnaapput aqquserngup qallersaataa Mode 1-mik illineqarpat. Taamaattut Skotlandimi iluatsilluartumik atorneqarsimapput.

Savimerngit kipparissortuut asfaltip qallersaataata issussusaa naammappat akornginut aamma ikkunneqarsinnaapput. Taamaattuni minnerpaamik ikkussiffissaq 100 mm-erisut itissuseqassaaq. ROADEX I-mi misileraanerit takutissimavaat qullasinnerusumi ikkukkaluaraanni illisoqaannassasoq. ROADEX-ip siunnersuutigaa savimerngit kipparissortuut tiggusimanngitsut qaleriivinut 200 – 250 mm-erisut ititigisumut ikkunneqassassasut.

Titartakkap takutippaa saviminernik kipparissortuunik ikkussineq, tassani qallersaatip issussusaa naammattoq. Minnerpaamik saviminernik kipparissortuumik ikkussiffisssap itissusaa 100 mm-eriuvoq.

6.4.7. Toqqavimmik taarsiinerit

Toqqavimmik taarsiinerit eqqarsaatigineqarsinnaapput / atorneqarsinnaapput aqqusineq qeruup qaffaneranik ajoquteqarpat, iluserlivinnernik, aammalu aqquserngup qaffannissaa ajornassappat. Periuseq aqquserngit sangoriaanni atorneqarsinnaavoq imaluunniit qattunerni sermersuup ajassimasaanni..

Titartakkap takutippaa qanoq toqqavimmik taarsiisoqartartoq.

Toqqavimmik taarsiisoqarsinnaavoq toqqavik angisuunik tuapaqarpat.

Toqqavik aqilluni issorissuuppat amitsumik sialussiusiilluni toqqaviliisoqarsinnaavoq.

Titartakkap takutippaa qanoq amitsumik sialussiutitalimmik toqqaviliisoqarsinnaasoq.

Kiggequtit toqqavimmik taarsiinermi atorneqartuaannassapput.

Aqqusineeqqani orpippassuarnilu issusuumik toqqavimmik taarsiinerit akuttupput akisullutillu. Qaarsorli aqquserngup qaanut qanippat atorluarneqarsinnaavoq. Taamaattuni siunnersuutigineqarpoq taarsiutit qerummut akiuussinnaanissaat imermillu akimoruminartuunissaat.

Toqqavimmik taarsiinerit nutarterutitut atussallugit qaarsumik imermik sapusisartoqarfinni tulluutinngillat. Taamaattuni qaarsup quppartiternissaa imaluunniit qerummut oqorsaasiinissaq eqqarsaatigineqarsinnaavoq.

Toqqavimmik taarsiinerit qaarsoq imermik kuuttumik sapusisarpat siunnersuutigineqanngillat. Aaqqiissutissat taamaattuni tassaanerupput kuuffinnik qullasissumi pitsanngorsaanerit, imaluunniit qerummut oqorsaasiinerit taamaasilluni ukiumi imeq aqquserngup ataatigut kuussinnaalersillugu.

6.4.8. Aqquserngup tuiusaanik sanngisaaneq allallu sanat immikkut ittut

Nunani Avannarlerni aqqusineeqqat tuiusaanni iluserlernerit ajornartorsiutaangaatsiarput.

Makkuninnga aallaaveqarsinnaavoq: a) aqquserngit amitsut aqqusinerlu sivingavallaartutigoorpat,

b) Qeruup qaffatitsineri aammalu aattornermi kinnerit aqquserngup kippaani,

c) sannarlutat aammalu silissisat aammalu

d) kuuffilunneq.

Aqquserngup tuiusaanik sanngisaanerit aqqusinernillu silissinerit immikkut ittumik ilusilersorneqarlutillu sanasariaqarput. Eqqarsaatersuutit assigiinngitsut taakkununnga tunngasut ROADEX-ip suliaani aallartisalernermi sammineqarsimagaluarput kisiannili ‘atorpiarsinnaanngitsutut’ nalilerneqaannarlutik.

Allat sannat, “sannat immikkut ittut” ataanniittut, tassaapput qerummut oqorsaatit sannaat. Aqqusineeqqani qerummut oqorsaanissaq eqqarsaatigineqarpallaarani, qeruup itivallaamut anngutinnginnissaa, toqqavimmut, nunallu iluata ernganik miliinnginnissaa anguniarneqartarpoq. Oqorsaatit sannaasa nunap iluata ernga aqquserngup ataatigut kuuginnartissinnaavaa taamalu kuuffilersuinerit akisuut, ingammik sivingasuuni, qaarsorlu nuisangajaffiini pinngitsortinneqarsinnaapput. Oqorsaatit polystereninit assigiinngitsunit sanaajusarput aammalu.

SHARE: